Millised on automaatse ülekandelüliti valimise peamised tegurid?

1. Koormuskarakteristiku ja kandevõime vastavuse analüüs

1.1 Koormuse tüübi identifitseerimine

Koormuse tüübi (takistuslik, induktiivne, mahtuvuslik või segakoormus) üksikasjalik analüüs viiakse läbi. Erinevat tüüpi koormustel on oluline mõju ATS-i vooluimpulsile ja käivitusomadustele. Näiteks induktiivkoormused, näiteks mootori käivitamine, tekitavad suure käivitusvoolu, mis nõuab ATS-ilt suuremat ülekoormusvõimet ja löögitaluvust; mahtuvuslikud koormused võivad lülitamise ajal tekitada ülepinget, mis nõuab ATS-il vastavaid kaitsemehhanisme.

1.2 Koormuse olulisuse klassifikatsioon

Koormuse olulisus liigitatakse primaarseks (näiteks haiglate intensiivravi seadmed, andmekeskuste põhiserverid), sekundaarseks (näiteks tavalised kontoriseadmed, ärihoonete valgustus) ja tertsiaarseks (näiteks kliimaseadmed ja mittekriitilised seadmed). Erinevatel olulisuse tasemetel on ATS-ile erinevad nõuded lülitusaja ja töökindluse osas. Pideva toite tagamiseks tuleb primaarseid koormusi prioriseerida.

2. Lülitusaja ja lülitusmehhanismi nõuded

2.1 Koormuse lubatud väljalülitusaja analüüs

Koormuse maksimaalne lubatud väljalülitusaeg määratakse selle omaduste põhjal. Näiteks arvutiseadmed võimaldavad tavaliselt lühemat väljalülitusaega, tavaliselt millisekundite vahemikus; samas kui mõned tavalised valgustusseadmed võimaldavad pikemat väljalülitusaega.

2.2 Levinumad lülitusmehhanismide tüübid ja omadused

Tutvustatakse ATS-ide levinumaid lülitusmehhanisme, näiteks PC-taseme (üldtüüpi ülekandelüliti) ja CB-taseme (kaitselüliti) ülekandelüliti. PC-taseme ATS-il on lihtne konstruktsioon, kiire lülituskiirus ja kõrge töökindlus ning see sobib olukordadesse, kus lülitusajale esitatakse kõrged nõuded; CB-taseme ATS-il on ülekoormuse ja lühisekaitse funktsioonid, kuid selle lülitusaeg on suhteliselt pikem, mis sobib olukordadesse, kus on kõrged kaitsenõuded.

2.3 Lülitusaja parameetri valik

ATS-i põhiparameetrid, näiteks kogu lülitusaeg (sh avamis- ja sulgemisaeg) ja omane lülitusaeg, on selgelt määratletud ja tagatud, et need vastaksid koormuse nõuetele. Samal ajal arvestatakse erinevate toiteallikate sünkroniseerimisega. Asünkroonsete toiteallikate puhul tuleks valida asünkroonse lülitusfunktsiooniga ATS.

3. Usaldusväärsuse näitajad ja hooldusnõuded

3.1 Keskmine riketevaheline aeg (MTBF)

MTBF on oluline näitaja ATS-i töökindluse mõõtmiseks. Kõrgema MTBF-väärtusega ATS-toodete valimine võib vähendada rikete tõenäosust. Tootjate esitatud MTBF-andmete mõistmine ja tegelike rakenduste põhjal hindamise läbiviimine.

3.2 Mehaaniline ja elektriline eluiga

Pöörake tähelepanu ATS-i mehaanilisele elueale (tööajad) ja elektrilisele elueale (koormustaluvuse ajad). Mida pikem on mehaaniline ja elektriline eluiga, seda pikem on ATS-i kasutusiga ning seda harvem on hooldust ja vahetust vaja. Valige piisava elueaga ATS, lähtudes eeldatavast kasutussagedusest ja -aastatest.

Sisu viidete allikas

1. „Madalpinge jaotus- ja juhtimisseadmed – Osa 6-1: Mitmeotstarbelised elektriseadmed – Ümberlülituslülitid” (GB/T 14048.11-2016)

2. „Ehitushoonete elektripaigaldise projekteerimise eeskiri” (GB 51348-2019)

3. „Elektrijaotussüsteemi projekteerimisnormid” (GB 50052-2009)